Menu

#11 „Kas UX disaini kuldajastu on möödas?” Hegle Sarapuu, Tanel Eero

Kristjan luges hiljuti artiklit, kus väideti, et UX disaini kuldajastu on möödas. Selleks, et sellel teemal täpsemalt arutleda, kutsus ta saatesse lausa kaks UX disaini spetsialisti – Hegle Sarapuu ja Tanel Eero. Hegle on ettevõtte Trinidad Wiseman üks kaasasutajatest ja õppejõud lausa kahes ülikoolis. Tanel on viimased kaheksa aastat töötanud UX disainerina WSI Online’is.

Saates arutletakse järgnevatel teemadel:

  • Miks üldse on ühel ettevõtetel vaja UX disaini?
  • Kas UX disaini kuldajastu on siis möödas?
  • Kas UX disain on kunst?
  • Milline on UX disaini tulevik?

Miks peaks üldse ettevõtja hoolima disainist ja mis on kasutajasõbralik disain?

Hegle (H): Disain on kasulik eksole, kui lühivastusena ütleda. Tegelikult, kui me võtame disaini mitte kui sellist kunstiga lähedalt seotud ala, siis disain on ju millegi sihipärane muutmine. Kui me räägime UX-ist, siis tegelikult see kasutajakogemus, meie kliendikogemus eksole… meil on vaja seda sihipäraselt muuta. Kui me seda ei täienda sihipäraselt, siis tegelikult ettevõte ei arenegi edasi. Või siis ta areneb mingis muus valdkonnas, mis ei ole tema kliendiga seotud. Sellepärast ongi see ettevõttele kasulik – mida rohkem kliente, seda rohkem raha ja kõike muud.

Tanel (T): Jah, disaineri eesmärk on ju luua midagi töötavat. Kui sa ei tee disaini ja ei tee kasutajasõbralikku disaini, siis tegelikult need on ju kaotatud kliendid.

Kas UX disaini kuldajastu on siis möödas või ei ole?

H: UX disain iseenesest on nii vana asi juba. Me oleme nimetanud seda sama asja väga erinevate nimedega. Tegelikult protsessid, kuidas me teeme seda tööd, ja need metoodikad ei ole ju nii palju muutunud. Tegevus on ikkagi kogu aeg üks ja sama. Võib-olla see fookus, kuidas me mõtestame seda asja, on nagu teise nurga alt sellel hetkel. Kas kuldajastu on möödas? Minu arust kuldajastu alles tuleb, sest nüüd me järsku oleme aru saanud, mis see UX disain on. Nüüd juba tehakse seda. Kui me räägime sellest, kuhu me ühel hetkel võime jõuda, siis me jõuamegi selleni, et see on igapäevane tegevus. Minu meelest me alles saime vaimustusest üle ja nüüd me hakkame päriselt seda kasutama.

T: Ma arvan, et kuldajastu on selles mõttes möödas, et see UX disain on olnud küllaltki võõras väljend, mida sa pead juurutama. Paljud irvitavad selle peale ja ütlevad, et see on selline buzzwordlihtsalt. Aga nüüd on ta saamas selliseks igapäeva terminiks. See on loomulik, et kõik agentuurid keskenduvad usability’le ja teevad seda. Ta ei ole enam midagi, mida sa käid eraldi otsimas, vaid ta on midagi, mida sa eeldad, et alati, kui sa mingit lahendust võtad, keegi mõtleb sellele UX-ile. Ehk siis ta saab loomulikuks osaks sellest protsessist. Sellesmõttes on kuldajastu möödas, et sa ei eristu, kui sa pakud UX-i. Tegelikult sa oled üks neist ja nüüd järgmine etapp sellest on, kuidas sa teed paremini ja mida sa teed rohkem UX-i mõttes.

Öeldakse, et kunsti üle ei vaielda. UX disain – on ta siis kunst, on ta teadus, kas selle tulemi üle saab vaielda?

H: Sa ütlesid, et kunsti üle ei vaielda, järelikult kunst ei ole. Kunsti tehes sa ei mõtle sellele, kes seda vaatab. Sa väljendad ennast ja üritad mõnda teist vaatepunkti välja tuua millestki, mis võib-olla on täiesti traditsiooniline, või mõtestad lahti midagi teistmoodi. Kui me räägime kasutajast ja sellest, kuidas kasutaja iga päev hakkama saab, siis tema jaoks midagi uut on nagu tabu. See tähendab kohe seda, et ta peab hakkama mõtlema. See, kui ta mõtleb, siis energia kulub ja tema jaoks on see väga keeruline keskkond. Kui me räägime veebikeskkonna disainist, eriti veel kasutajakeskselt, siis siin ei ole ruumi eneseväljendusele ilma, et ma peaks mõtlema, kellele see peab sobima või kuidas ta hakkama saab sellega. Me üritame korrata kõiki neid teadmisi, mis kasutajal on juba. See ei tähenda seda, et kui teeme mingit kampaaniat, siis me ei või sinna mingeid aspekte tuua või läheneda mõne teistsuguse sõnumiga. Aga see, mida kasutaja peab sellel lehel tegema, kuidas ta peab sellest sõnumist aru saama, see ei ole üldjuhul nii creative.

Ütleme, kui ettevõte ütleb, et ma tahaks midagi ägedat, tehke midagi, mida pole varem olnud, eristume.

H: Seda saab teha. Eristuvus tuleb idees. Eristuvus on graafikas. Eristuvus on esteetilistes väärtustes, aga sa ei tee innovatsiooni vormi elementide paigutuses.

T: See ei ole väga ebatavaline, et seda küsitakse „ma tahan midagi unikaalset ja see peab ilus välja nägema”. Üldjuhul see ei ole primaarne eesmärk. See eesmärk, mida sa sellega täidad, on midagi muud ja see eristumine on lihtsalt üks nüanss selle lahenduse loomisel. Üldjuhul see eesmärk on ikkagi midagi muud – sa soovid oma brändi kuvandit kasvatada, mingisugust ühiskonna positisooni võtta vms. Sul peab olema mingi mõtestatus seal taga. UX disain on võib-olla kunstile risti vastupidi. Kui kunstis sa tahadki midagi unikaalset luua ja ennast väljendada, siis UX-i puhul me oleme üldjuhul piiratud levinud mustrite poolest, sest levinud muster on see, mida su kasutaja või külastaja juba tunneb. See on kõige lollikindlam meetod, et ta saaks hakkama selle keskkonnaga ja oskaks seal navigeerida.

Kas te annaksite saatevaatajatele ja ettevõtjatele lihtsad kolm soovitust, mida nad peaksid tegema, et teie silm puhkaks, kui te nende asju vaatate?

T: Kui jälle natuke seda sama teemat puudutada, nagu Hegle ütles, siis kunst on eneseväljendus. Hästi palju on seda, kui keegi tuleb mingit lahendust soovima, siis tema jaoks on see ka eneseväljendus. Tal on hästi palju mõtteid, mida ta soovib ja tahab seal teha, ning ta lähtub ka sellest. See on tegelikkuses vale. Seal peaks lähtuma pigem sellest, kellele sa seda keskkonda lood. Mõtlema läbi, kes on see põhikasutaja ja mida tema seal teha tahab. Oluline on teha neid otsuseid selle baasil, mitte nii-öelda isikliku eelistuse baasil, mis väga tihti ei kattu sellega, mida tegelikkuses tarvis on.

H: Mina tooks kolm asja välja. Üks nendest on usaldusväärsuse moment. Kui sa lähed kellegi veebilehele, siis sul peab näha olema, kelle veebileht see on selgelt kommunikeerituna. Siis, esteetiline vaade on oluline selle jaoks, et inimene üldse viitsiks edasi tegeleda selle lehega. Kui see ei ole esteetiline, seal on liiga palju elemente ning õiget nuppu, millele vajutada, ka ei ole, siis esimene reaktsioon on „appi, ma tahan kähku ära minna siit”.

T: Tihtipeale selleks, et erinevaid külastajaid teenindada, mõeldakse, et sinna peab panema hästi palju võimalusi. Tegelikkuses praktika on see, et usability poole pealt üldiselt, mida keerukam on lahendus, seda keerukam on seda ka kasutada. Ehk, hoia võimalikult lihtsana need lahendused. Tüüpiliselt see töötab kõige lihtsamini ja usaldusväärsemalt.

H: Ja midagi veenvat peab seal ka olema. Mingisugune kindel põhjus, miks ma just praegu peaksin seda nuppu vajutama või lugema seda asja, mis mult oodatakse. Call-to-action nupud tihtipeale on see viis, aga mingi info peaks ka olema, et miks just praegu see kõige mõistlikum mõte on. Miks ma näiteks homme ei tule sellele lehele tagasi ja ei tee siis seda. Tavaliselt inimesed ei tule tagasi. Kui sa disainid vorm-vormi kaupa, leht-lehe kaupa, siis ongi väga lihtne panna sinna kõik võimalused, mida kasutaja justkui võiks tahta. Sellest aitab üle see, kui sa mõtled läbi kasutaja erinevad teekonnad. Mis hetkel ta mingit asja täpselt tahab teha. Et leida see telefoninumber ja helistada sulle, siis oleks mõistlik see number sinna ülesse panna.

Mis te arvate, kuidas UX disaini valdkond areneb järgmise 3 – 5 aasta jooksul?

T: Küsi jah, mis tehnoloogia vallas viie aasta pärast muutub. Ma arvan, et väga palju muutub. Kas siis enam üldse keegi mingit kodulehte tellib. Tõenäoliselt mingi arvuti prindib sulle välja täiesti vastuvõetava kodulehe. Aga, ma arvan, mis ei muutu, on see põhimõte – me teeme neid tegevusi täna eesmärgi- või kasutajakeskselt. Ükskõik, mis see tehnoloogia või lahendus on, mis keskonnad tulevad või lähevad, misiganes sa teed, siis kasutaja on ikkagi see keskne, mille baasil otsused tulevad.

H: Mina arvan, et 3 – 5 aasta jooksul on terve hulk ettevõtteid jõudnud sellisesse küpsusfaasi, kus UX disain ja selle nimel tehtud tegevused ei ole enam midagi, mida vahest tehakse, vahest mitte, vaid nad on jõudnud Eestis sellesse staadiumisse, kus neid üldiselt tehakse. See tähendab seda, et on tekkinud mõõdikud eksole, et me reaalselt mõõdame seda, kas see tegevus, mis me teeme, kas see on eesmärgipärane.

Hegle, mis on sinu jaoks need 20% harjumusi, oskusi või tegevusi, mis on toonud sulle tegelikult 80% sinu edust täna?

H: Esimene harjumus on see, et mul on vaja hommikul enda aega, kus ma siis ise otsustan, mis ma teen. Kas ma loen mingit artiklit, mõtlen või mängin mingit puslemängu. Ma üritan ennast käima saada sellega, et ma olen endale nüüd aega andnud ja nüüd ükskõik, mis tuleb ülejäänud päevas, siis ma olen boonuse kätte saanud ja nüüd ma pean pingutama. See võtab aega kuskil tund ja siis ma jään toimetama. Teine asi on see, et ma praktiliselt kuulan iga päev tööle sõites ja töölt ära tulles mingit audioraamatut.

Kui saatevaatajad tahavad sind tihedamini jälgida, siis mis kanaleid sa ise eelistad?

H: Mina kasutan väga palju Facebooki. Võib-olla see on mingi ealine eripära. Ja me kirjutame blogi ka. Mõnikord kirjutan mina, aga meil päris suur meeskond tegeleb blogi kirjutamisega.

Mida sa ütleksid oma järeltulijale ühe minuti jooksul?

H: Põhimõtteliselt ma ütleksin… töö tegemise metoodika on Wikis. Vaata sealt, seal on head juhendid. Ole huvitatud kõigest. Usalda protsessi. Ja küsi teistelt abi. Ja good luck!